Kasulik teada

Naastrehvide kasutamine Eestis on lubatud 15. Oktoobrist kuni 31. Märtsini. Rohkem infot Maanteeameti lehelt.
Talverehvide kasutamine on kohustuslik 1. Detsembrist kuni 1. Märtsini.
Lamellrehvidega (M+S, MS, või M&S tähistusega) on lubatud liigelda kogu aasta jooksul.
NB! Talverehvide mustrijäägi lubatud miinimum on 3mm ja suverehvidel 1,6mm.

Rehvide märgistused EL-is

		Euroopa Komisjoni määrus 1222/2009 nõuab, et kõikidel rehvidel, mis on toodetud pärast juunit 2012 ja mida müüakse EL-is alates novembrist 2012, oleks spetsiaalse märgisega kleebis või seda märgist näidatakse ostjale rehvide müümisel. Rehvide ühtne märgistus (vasakul) annab infot kolme rehvi kirjeldava omaduse kohta: märghaardumine, kütusesäästlikkus ja väline veeremismüra.

		Märghaardumine Rehvide kõige tähtsam ülesanne on tagada ohutus kõikides tingimustes. Märja teega haardumine on üks tähtsamaimatest rehvi kvaliteedi näitajatest. Ometi ei tähenda parem teega haardumine alati madalamat veeretakistust ja nende saavutamine nõuab tavaliselt järeleandmist kvaliteedis. Tänu uuele EL-i rehvide märgistamise määrusele võivad ostjad valida endale sobivaima variandi. Märgistus koosneb seitsmest klassist, kus märgisega A tähistatud rehvidel on kõige parem haardumine ja märgisega G tähistatud rehvid haarduvad kõige kehvemini.
		Kütusesäästlikkus Üks jõududest, mis mõjutab mootorsõidukite kütusekulu, on rehvide veeretakistus. Veeretakistus tekib, sest rehv deformeerub pööreldes ja nii eraldub soojusenergia. Mida suurem on deformatsioon, seda suurem on rehvi veeretakistus ja seda rohkem läheb sõiduki liikumiseks vaja kütust. Teisisõnu tähendab rehvi madalam veeretakistus väiksemat kütusekulu, mistõttu tekib sõitmisel ka vähem heitgaase, sealhulgas süsihappegaasi. EL-i rehvide uus märgistus näitab rehvi veeretakistust :märgis A tähendab, et kütusesäästlikkus on kõige kõrgem ja märgis G, et see on kõige madalam. Must nool (sellel juhul märgis B juures) skaala kõrval tähistab toote sooritust.
		Välismüra Liiklusmüra on väga tähtis keskkonnanäitaja. Selle määramisel võetakse arvesse järgmiseid kriteeriumeid: • liiklusintensiivsus; • sõidustiil; • rehvide ja tee koostoime. Välismüra tasemed on jagatud kolme kategooriasse ja neid mõõdetakse detsibellides (dB), võrdluses Euroopa rehvide välismüra uute tasemetega, mis viiakse sisse 2016. aastaks.
		1 must helilaine = 3 dB väiksem kui Euroopa kõige rangem tase tulevikus. 2 musta helilainet = vastab Euroopas tulevikus kehtestatavale tasemele. 3 musta helilainet = vastab praegusele Euroopa tasemele.

Rehvide tähised